1.1.1 Käesoleva tulekahju korral tegutsemise plaan (edaspidi plaan) on objekti juhtkonna poolt kinnitatud dokument. Peale sellega tutvumist peavad üliõpilased seda kinnitama oma allkirjaga.

1.1.2 Plaan on tegevusjuhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda võttes arvesse hoone tuleohutusalaseid erisusi.

1.1.3 Plaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast (edaspidi: tegevuskava) ja skeemidest (edaspidi: skeem).

1.1.4 Plaaniga määratakse ära tulekahju korral vastutavate isikud ja nende kohustused.

1.1.5 Plaani toimimist ja sellest tulenevate kohustuste täidetust kontrollitakse kord aastas toimuval tulekahjuõppusel.

1.2 Plaanis kasutatavad mõisted

Evakuatsioonihäire - objektil kasutatav kokkuleppeline signaal , mis annab märku ohuolukorrast ja mille puhul tuleb hakata kõigil objektil viibivatel inimestel hoonest evakueeruma (ATS kellade 2x käivitumine ja pikk katkematu helin).

Ohuolukord - tulekahju; pommiähvardus; pommioht; ohtlikud ained jmt

Evakuatsioonitee – hoones kulgev, vabalt läbitav, ohutu liikumistee evakuatsioonipääsuni mis on tähistatud evakuatsioonimärkide ja valgustitega.

Evakuatsioonipääs – evakuatsioonitee lõpus paiknev, seestpoolt võtmeta avatav ukseava.

Hädaväljapääs – Evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral.

Evakuatsioonijuht (EJ) – selleks määratud isik kelle ülesanne on, evakuatsioonikorralduse andmine ja evakuatsiooni operatiivne juhtimine.

Evakuatsiooni eest vastutav isik (EVI) – allüksuse eest vastutav isik (korruse).

Töötaja- hoones viibiv isik, kes on teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest

Tulekahju – väljaspool spetsiaalset tulekollet kulgev põlemisprotsess, mida iseloomustavad kuumuse ja suitsu eraldumine ning tekkiv varaline kahju ning oht tervisele.

Tulekahjutunnused – ATS häirekellade rakendumine, suits, leegid, leegikuma, kõrge temperatuur jne.

Suitsutsoon – Ohtlik hooneosa, ruum või ruumid kuhu on kogunenud nähtav kogus põlemise käigus tekkivat suitsu ning mille läbimine on eluohtlik.

Kogunemiskoht – hoonest väljaspool ohutus kauguses paiknev ala, kuhu kogunevad evakueerunud inimesed.

Loendus – EVI ja EJ poolt kogunemiskohas teostatav personali evakueerituse kontroll.

Päästetööde juht (PTJ)- Päästetöid juhtiv Päästeasutuse esindaja (esmane PTJ sinise kiivriga hiljem kas punane või kollane).

Hädaabikõne – Kõne ohuolukorra kohta Häirekeskuse hädaabinumbri 112.

II. Hoone ja seal toimuvate tegevuste tuleohutusalane iseloomustus

2.1 Hoone ehituslik üldiseloomustus, tuleohutusalane liigitus ja tegevusvaldkonna tuleohtlikkus

Neljakorruseline keldriga kivihoone kuulub tulepüsivuselt TP 1 klassi (tulepüsiv).

Tuleohutuse seisukohalt on tegemist II. kasutusviisi ehitisega ehk majutushoonega, kus põlemiskoormus jääb alla 600 MJ/m2.

Ehitise tuletõkkesektsioonid (piiratud ala, kust on normeeritud aja jooksul takistatud tule ja suitsu levik) on moodustatud horisontaalselt korruste kaupa – iga korrus omaette. Korrustel on eraldi tuletõkkesektsioonideks kõik majutusboksid (EI 30). Samuti on erinevateks tsoonideks erinevad tehnilised ruumid (elektrikilbiruum; ventilatsioonikamber). Vertikaalselt on eraldi tsoonideks evakuatsioonitrepikojad (EI 60).

Küte- hoonet köetakse tsentraalküttega, soojuskandjaks on vesi.

Ventilatsioon- sundventilatsioon, mis on varustatud tulekaitseklappidega. Tulekahjuhäire korral (häirekellade rakendumisel) lülitub ventilatsioon välja.

Elektrivarustus- objekti peakilp asub soklikorrusel. Harukilbid paiknevad korrustel.

Katuselepääs- katusele pääseb läbi tagumise väiksema trepikoja (teenindusluugid).

2.2 Tuleohutuspaigaldised ja nende kasutamine

Tulekahju avastamiseks, kustutamiseks, ohutu evakuatsiooni läbiviimiseks ja varakahjude vähendamiseks on hoones järgmised tuleohutuspaigaldised:

· turvavalgustussüsteem;

· suitsueemaldus;

· tulekustutid;

· automaatne tulekahjusignalisatsioon;

· tuletõrje voolikusüsteem;

· tuletõkkeuksed.

2.2.1 Turvavalgustussüsteem

Turvavalgustus- koosneb kahest osast:

evakuatsioonivalgustid- igast korruse punktist (evakuatsiooniteedel) on nähtavad evakuatsioonivalgustid, mis suunavad lähima evakuatsiooniväljapääsuni;
turvavalgustid- lambid mis jäävad põlema ja hõlbustavad evakuatsiooni muu elektrikatkestuse korral.
(evakuatsioonivalgusti)

2.2.2 Suitsueemaldus

Suitsueemaldus hoonest toimub mitmel erineval viisil - loomulik ventilatsioon; suitsuluugid ja mehhaaniline suitsuärastus.

Korrustelt saab suitsu ärastada läbi avatavate akende. Evakuatsioonitrepikodadest toimub see läbi trepikoja ülemises osas paiknevate suitsuluukide. Soklikorruse tasapinnale on välja ehitatud alarõhuline mehhaaniline suitsuärastussüsteem. Kahe viimati nimetatud süsteemi käivitamine on võimalik käivitusnupust 1. korruse administraatori ruumi juurest (vt Lisa 1 evakuatsiooniskeemid).

Luukide avamine Ventilatsiooni käivitus (trepikoja suitsuluuk)

(suitsueemalduse käivitusnupud)

Suitsuärastus tuleb käivitada, kui kogunev suits ei võimalda inimestel ohutult evakueeruda. Muul juhul otsustab suitsuluukide avamise saabuv päästeteenistus.

2.2.3 Tuletõkkeuksed

Erinevate tuletõkkesektsioonide vahelised uksed on tulekindlad. Tulekahju olukorras peavad kõik need uksed olema suletud või automaatselt sulguma. Tuletõkkeuste avatuks jäämine toob kaasa tulekahju ja suitsu oluliselt laiema leviku.

2.2.4 Tulekustutid

Tulekustuti on mõeldud tulekahju kustutamiseks ühe inimese poolt tulekahju algfaasis[1].

Kogu hoone on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega - 6kg pulber kustutid. Kustutite paiknemine vt Lisa 1 evakuatsiooniskeemid.

(6kg pulberksutid)

Tulekustuti kasutamine

Enne kustuti kasutamist, tuleb jälgida tulekustuti peal toodud kasutusjuhiseid. Seda selleks, et saada teada, millise tulekahju klassi jaoks on konkreetne tulekustuti mõeldud ja kuidas toimub tulekustuti töölerakendamine.

6 kg pulberkustuti - A;B;C klassi põlevmaterjalide kustutamiseks (A- tahked põlevad materjalid; B- põlevvedelikud; C- gaasid). Samuti elektriseadmed kuni 1000V.

Tulekustutiga töötamisel pea meeles :

välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult;

tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta, alustada enese eest ja liikudes edasi vastavalt tule kustumise kiirusele nö. pühkivate liigutustega kattes eseme pinna kustutusainega;

lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina;

mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind;

gaasiseadmete kustutamisel suunata pulbrijuga põleva seadme ventiilile või lekkekohta.

Elektriseadmete kustutamisel ohutu kaugus min 1m.

Suurema põlengu puhul kasuta üheaegselt mitut kustutit.

Peale kustutamist tuleb kustutit alati hooldada

2.2.5 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem

Hoones on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS), mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.

ATS koosneb:

· Keskseadmest - mille abil antakse tulekahjuanduritele nende tööks vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju teate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks. ATS keskseade asub 1. korruse administraatori ruumis.

· Korduspaneel – asub peasissepääsu juures. Kuvab sama infot, mis keskseadegi. Ka sealt on võimalik kogu süsteemi juhtida (kellasid vaigistada, teha süsteemi taastust).

· Tulekahjuanduritest - mis jälgivad pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtusi. Tulekahju korral annavad signaali põlemisest keskseadmesse.

· Tulekahju teatenupust - mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi. Tulekaju teatenupud asuvad evakuatsiooniteedel ja evakuatsiooniväljapääsude kõrval.

· Alarmseadmest - mille abil tulekahjuteade antakse helisignaalina.

ATS-i tööpõhimõte

Tulekahju asukoha kindlakstegemine toimub kas tulekahju teatenupule vajutades või kui tulekahjuandurid reageerivad põlemisel eralduvale kuumusele või suitsule. Mõlemal juhul saabub tulekahjuteade ATS keskseadmesse, mis fikseerib piirkonna, kust häire saabus ja kajastab vastava info ka keskseadme tabloole. Peale tulekahjuteate saamist, käivitab ATS häirekellad ja edastab signaali turvafirma juhtimiskeskusesse.

ATS lülitab automaatselt välja ka kogu hoone sundventilatsiooni.

2.2.6 Tuletõrje voolikusüsteemi kapid

Hoones on hajutatult seintele paigutatud tuletõrje voolikusüsteemi kapid, mis on mõeldud tulekahju kustutamiseks selle algfaasis. Tuletõrje voolikusüsteemi kapis on omavahel ühendatud 20 meetrine voolik, joatoru ja kraan. Tuletõrjevooliku kapid on tähistatud tuleohutusmärgiga ja paiknevad selliselt, et igasse hoone punkti ulatub vähemalt üks voolik.

(Tuletõrje voolikusüsteemi kapp)

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamine

· vea voolikuliin täies ulatuses lahti, võimalikult põlemiskolde lähedale ja veendu, et joatoru on suletud asendis. Juhul kui ei ole, siis sulgege esmalt joatoru;

· ava torustikul paiknev veekraan;

· liikuge survestatud voolikuliiniga põlemiskoldeni;

· avage joatoru kraan ja suunake juga põlemiskoldesse ja lokaliseerige tulekahju;

· sulgege joatoru kohe peale tulekahju kustutamist (nii kahjustad vähem ruumide sisustust);

· tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel on parem seda teha kahekesi (üks juhib juga, teine aitab manööverdamisel voolikuliiniga);

· ärge kunagi sisenege põlevasse ruumi survestamata voolikuliiniga.

Tuletõrje voolikusüsteemi kasutamisel peab arvestama, et survestatud voolikuliiniga on raske ja ebamugav liikuda. Samuti peab arvestama võimalikest veekahjustustega, mida tekitab kustutusvesi hoonele ja hoone sisustusele. Peale tulekolde kustutamist tuleb koheselt alustada kustutusvee koristamisega, et see ei satuks põranda alla ega seina-konstruktsioonidesse. Algfaasis olevaid tulekoldeid tuleks esmalt proovida kustutada tulekustutiga. Alles siis, kui tulekustutiga tule kustutamine ebaõnnestus tuleks kasutada tuletõrjevooliku süsteemi. Voolikusüsteemi kasutamisel tuleb arvestada, et sellega pole võimalik kustutada vedelkütuseid ega pinge all olevaid elektriseadmeid (enne kustutamist tuleb elektriseadmed pinge alt vabastada).

Surve tõstmine ja lisavee andmine antud süsteemi toimub vooliku avades automaatselt (käivituvad pumbad ja avanevad siibrid soklikorruse pumbaruumis).

2.3 Evakuatsiooni hoonest

Hoone 1. korruse tasapinnalt on kolm hoone eri tiivas asuvat

Evakuatsiooniväljapääsu. Erinevaid korruseid läbivad kaks

trepikoda A (sokkel- 4. korrus) ja B (sokkel- katus).

Evakuatsioonil tuleb valida alati lähim ja lühim ohutu

evakuatsioonitee või väljapääs.

Soklikorruse tasapinnalt on samuti kolm otseväljapääsu

hoonest. 2. väljapääs on garaaži kaudu ja 3. on hädaväljapääs

läbi avatava trellitatud akna. Vajadusel saab evakueeruda ka

läbi trepikodade Aja B.

2.- 4. korruse evakuatsioon põhineb kahel trepikojal. Valida tuleb alati lähim ohutu evakuatsioonitee.

5. Korruselt saab evakueeruda vaid läbi trepikoja B. Juhul, kui see on suitsuga täitunud tuleb liikuda 4. korruse tasapinnale ja seejärel kasutada maja teises tiivas asuvat trepikoda A

2.4 Kogunemiskoht

Kõik inimesed, kes on hoonest evakueerunud peavad liikuma kokkulepitud kogunemiskohta. Kogunemiskohaks on hoone esine parkimisplats. Jälgida tuleb, et ei takistataks päästetehnika liikumist ja nende tegevusi!

III. Tegevusjuhised tulekahju korral

Tulekahju ja tulekahjuhäire korral on oluline, et oleks ära määratud isikud, kes häire põhjust kontrollivad. Antud objektil tulevad häire põhjust kontrollima turvafirma ja päästeteenistus.

Valehäire põhjustajaid on võimalik karistada vastavalt kehtivale seadusandlusele.

3.1 Hoones viibivate inimeste ülesanded tulekahju korral

Tulekahju korral tuleb läbi viia järgnevad tegevused:

- tulekahju avastamine ja evakuatsioonihäire andmine;

- kõne 112;

- evakuatsioon;

- kustutamine ja tulekahju leviku piiramine;

- koostöö päästemeeskonnaga.

3.1.1 Tulekahju avastamine ja evakuatsioonihäire andmine

Tulekahju tuvastamine võib toimuda kahel viisil:

- ATS-i kaudu

- tulekahjutunnuste nägemisel (avastades tulekahju on tulekahju avastaja kohustatud vajutama lähimale tulekahju teatenupule, et rakenduksid tööle ATS häirekellad).

TULEKAHJUHÄIREKS ON ATS KELLADE KÄIVITUMINE JA PIDEV KATKEMATU HELIN!!!

3.1.2 Kõne 112

Igast tulekahjust või muust õnnetusest, mis võib ohustada inimeste elu või tervist tuleb viivitamatult teavitada Päästeameti häirekeskust tel 112.

Helistades häirekeskusesse (telefon 112) peab teatama

· tulekahju täpne aadress;

· mis on juhtunud;

· kas ohus on inimesi;

· muud ohud.

Peale kõnet tuleb hoida telefoni enda läheduses ja mitte välja lülitada kuna häirekeskus võib vajada lisainfot!!!

3.1.3 Evakuatsioon

Tulekahjuhäire kuulmisel ja tulekahjutunnuste olemasolul tuleb evakueeruda hoonest. Evakuatsioonitee valikul tuleb valida lähim ohutu väljumistee.

Üldised suunised evakueerumisel ja evakuatsiooni läbiviimisel

- Esmalt tuleb evakueerida inimesed, keda ähvardab tulekahju poolt kõige suurem oht (põlev tuletõkkesektsioon, ülemised korrused).

- Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni ning tema päästmine on raskendatud tänu kõrgele temperatuurile ja suitsu suurele tihedusele siis tuleb peale tuletõrje saabumist anda sellekohane info ning jätta päästetööde tegemine spetsialistide hoolde.

- inimeste evakueerimisel on kõige tähtsam viimastes säilitada rahu;

- paanikas inimesed alluvad kergesti tugevale tahtele ja täidavad käsklusi mõtlemata nende sisule;

- evakueerimist juhtides tuleb rääkida võimalikult rahuliku ja valju häälega, püüdes haarata initsiatiivi;

- evakueeritavaid tuleb suunata kuni hoonest väljumiseni ja liikumisel kogunemiskohta.

Näpunäiteid juhuks, kui olete sattunud väljapääsmatusse olukorda ehk päästetavaks:

- püüdke säilitada enesevalitsus ja olla rahulikud;

- kui ruumist pole võimalik lahkuda, sulgege uks (seda lukustamata), toppige uksepilud ja ventilatsiooniavad kinni võimaluse korral veega niisutatud riidega;

- andke endast märku, hüüdke appi;

- kui tuli on ära lõiganud väljapääsuteed, ärge üritage tulerindest läbi murda (sama kehtib ka paksu suitsu korral);

- liikudes suitsuses ruumis või koridoris, ärge seiske püsti, vaid liikuge seina ääres kas neljakäpukil või roomates, sest põranda ligidal on suitsu tihedus väiksem;

- kui te ei tea, kus tulekolle asub, pidage meeles, et enne ukse avamist tuleb ettevaatlikult katsuda ukse käepidet ning pinda, et kontrollida nende temperatuuri;

- ust avades tuleb alati jääda selle varju või varjata ennast ukse kõrval seina ääres.

3.1.4 Tulekahju kustutamine ja/või leviku piiramine

Isik, kes avastab tulekahju võib alustada tulekahju kustutamist objektil olemasolevate päästevahenditega. Kustutusvahendi valikul tuleb lähtuda põlevmaterjali liigist (A;B;C) ja tulekahju ulatusest. Väiksemate tulekollete likvideerimisel on mõistlik kasutada vett (ämber) või käsikustutit. Suuremate lokaalsete põlengute korral (diivan, vaip, elektriseade, jmt) tuleks kasutada kindlasti kustutit. Juhul, kui tulekahju on levinud suuremale alale (kogu ruum) või on tegemist paksu suitsu ja suure kuumusega on peamiseks eesmärgiks selle piiramine ja lokaliseerimine ruumi (de) piires. Selleks tuleb sulgeda uksed põlengu piirkonnas takistades sellega tule kiiret levikut ning vähendades hapniku pealevoolu. Samuti tagab uste sulgemine ohutuma evakuatsiooni (suits ei levi evakuatsioonitrepikodadesse).

3.1.5 Koostöö päästemeeskonnaga

Esimene päästemeeskond ja või turvameeskond saabub sündmuskohale üldjuhul ca 5 minutit peale ATS kellade rakendumist. Oluline on, et inimesed, kes viibivad hoones tagaksid sissepääsu hoonesse ja vajadusel abistaksid hoones liikumisel (kiipkaartide kasutamine).

[1] On süttinud tulekahju kõige varasem faas. Ruumi temperatuur selles faasis on umbes 38 °C. Hapniku sisaldus õhus umbes 20 %. Algfaasi ajaline kestvus on keskmiselt 1-4 minutit. Algfaasis olevat tulekahju on võimalik kustutada esmaste tulekustutusvahenditega. Alates hetkest, kui põlevatest ainetest eraldunud põlevgaaside segu on saavutanud temperatuuri 300 °C , algab tulekahju järgmine faas ehk üleveeremise faas, mida esmaste tulekustutusvahenditega kustutada ei ole võimalik.

Tuleohutuse evakuatsiooniplaan

Sisukord

I. Üldosa

1.1 Tuleohutuse tagamine